Kahekümne nelja päeva grammatika

Eluks vajalik grammatika...

Paar ööd tagasi käis Perugiast üle äikesetorm, mis puhus meilt kuuma suveilma natukeseks ajaks minema. Välk ja mürin kestis pikalt ja tundus aset leidvat otse voodi kohal - ja mul ei tulnud pähe akent sulgeda. Unenägudesse sukeldumine oli seetõttu raskendatud ning alateadvus šokeeritud. Varahommikul kooli minnes viskasin otsustavalt üll' oma karvase jaki ja tõstsin pea kohale musta vihmavarju. Tunne seejuures oli väga veider, nagu ka vaatepilt - hall ja tilkuv Perugia. Ilm muudab siin nii mõndagi, sest avalik linnaruum täidab kohati sama funktsiooni, kui kodu või kellegi teise kodu või hoopis baar või pubi. On soe, on õhku, on palju kulgevaid inimesi. Täna aga jälle paistab päike meie peale ja teeb südamed soojaks. Isegi väsimus, mis kogunenud liigsetest öistest väljas uitamisest, sulab selle päikese käes ära.

Iganädalane kultuurireis Umbrias - seekord Vana-Rooma aegne linnake Bevagna

Rõõmusõnum on aga kodune internet, mis on mõnes mõttes ka paras häda, sest kodune õppimine, mis puudutab konspektide üle vaatamist ja grammatika ja sõnavara õppimist, on jäänud veidike unarusse. Vähemalt ma kasutan keelt igapäevaselt, aga et paremini aru saada ja rääkida, tuleb ikka natuke pingutada ka. Äsja imbus koori hulk itaallasi, mistõttu selgus, et Välismaalaste Ülikoolis saavad õppida ka kohalikud. Neile mõeldud erialade sisu on itaalia kultuuri ja keele tutvustamine ning arendamine välisriikides. Kooris käimine, tundub, on hea otsus niisiis ka keelepraktika mõttes. Esmaspäeva õhtul pärast proovi lihtsalt ei saa teisiti, kui tuleb minna koos sööklasse ja siis pubisse. Seltskond on nii tore ja laulmine nii inspireeriv, et lahkumine Maceratasse võib olla üpris nukker. Ilmselt on tunne vastastikune, sest mind keelitatakse järjepidevalt siia jääma, nagu see oleks võimalik :)

Söökla on odavaim viis süüa - pasta või muu eelroa, salati/lisandi, jogurti/puuvilja, leiva ja piiramatu koguse joogi eest maksan kokku 2 €. Perugia Ülikooli tudengid söövad hoopis tasuta - see on osa nende stipendiumist.

Mõtted liiguvad aga juba Macerata suunal - õnnestus linna pühapäeval kaeda ja sellega tutvust teha. Ainuke buss sinna(nagu ka rongid) käib hilisõhtuti. Niisiis sadasin kohale laupäeval kella poole 22 paiku. Mulle tuli bussijaama vastu Loris, kelle juurde end couchsurfing.org kaudu ööbima smugeldasin, kuna ühtegi hostelit ma internetist ei leidnud. Põhjus, miks mulle see portaal hirmsasti meeldib, on, et kohtudes ühe (tavaliselt intelligentse, abivalmi ja omapärase) couchsurferiga, võid olla kindel, et leiad veel hulga uusi tuttavaid ja miks mitte ka sõpru. Maceratas õnnestus jutule saada keelte/filosoofia doktorantidega, kes elavad Lorisega samas majas, tutvuda esimese lauljaga ülikooli koorist, kuhu ma kindlasti isegi lähen, ühe kurnatud baarmeniga, kes ka toaüürikuulutustega tegeleb ja rääkida paljude inimestega tänaval, nagu ikka Itaalias(sest ma lihtsalt ei oska kuskile minna ilma teed küsimata), mis siis, et tänavad olid pühapäeval inimtühjad, kõledad ja hallid. Ühepäevase reisi eesmärk oli tegelikult muidugi leida tuba, kus kogu ülejäänud aasta elada. Naljakas, et ma tean juba, et otsustan sellised asjad vastavalt esimesele muljele, mis juba telefonis omanikuga rääkides tekib. Nii ka seekord. Veenvate argumentide hulgas oli muidugi ka fakt, et kaks kolmest samas majas elavad tüdrukust õpivad samuti Kunstiakadeemias. Ning jah, meie korter on terve maja! Ruumikas, avara elutoa ja internetiga, igati sisustatud. Omanik on ääretult sümpaatne ning ebaitaallaslikult korrektne. Peale meie esimest kohtumist oli ta lugenud Eestist juba nii palju, et mu hämmeldus ületas kõik senised piirid. Kõige selle tipuna arvas tema abikaasa, et Tallinn on sama suur linn kui Rooma. Respekt! 

Macerata, Piazza Mazzoni

Macerata on aga väga, väga väike - 40 000 inimest ja asub Marche regioonis idarannikul. Huvitav, kui suurt osa linnaelanikest ma kooliaasta lõpuks tunnen? 

Keelekursustel olen läbi imbunud grammatikast, aga tuhin on hoopis joonistada. Üle pikkade aegade hakkasid minu vihikusse ilmuma juhuslikud kritseldused. Täna lõpuks õnnestus osta tühjade valgete lehtedega vihikuid ja mõned vildikad. Teen varsti ühe "Koosjoonistamise", aga ilmselt olen ainuke, kes pliiatsit hoiab... Vaba looming on minu grammatika - uued seosed, võrdlused ja konstruktsioonid meelelisel tasandil - väike semantiline ühepajatoit?

Perugias olen veetnud 24 päeva. Itaalias ühtekokku 30.